Mine sisu juurde

ChatGPT

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Jutuajamine ChatGPT-ga.

ChatGPT on tehisintellektil põhinev juturobot, mis kasutab GPT-4 mudelit. Mudelisse on sisestatud suur tekstikorpus, mille põhjal on ChatGPT võimeline looma loogilist ja asjakohast teksti. ChatGPT on välja töötanud OpenAI.

ChatGPT juturoboti prototüüpi tutvustati avalikkusele 30. novembril 2022 ja programm sai lühikese ajaga populaarseks. Tänu aktiivsele arendusele ja kasutajate tagasisidele on ChatGPT areng olnud väga kiire ja vajadustele vastav. Uus versioon, GPT-4 avalikustati 14. märtsil 2023.

OpenAI

[muuda | muuda lähteteksti]

OpenAI on tehisintellekti uurimis- ja arendusettevõte, mis on loodud 2015. aastal. Ettevõtte visioon on tehisintellekt, mis aitab kogu inimkonda.[1] OpenAI järgib vastutustundlikult tehisintellekti eetilisi põhimõtteid ja teeb tihedat koostööd teadlaste, valitsuste ja teiste ettevõtetega. Näiteks on Microsoft teinud suuri investeeringuid OpenAI-sse, et toetada selle arengu jätkamist.[2] Lisaks GPT-3-le ja GPT-4-le on OpenAI teinud palju teisi tähtsaid teaduslikke avastusi tehisintellekti valdkonnas, näiteks DALL·E 2 ja Whisper. OpenAI pakub oma tehnoloogiat API kaudu, kuid nende uusimad keelemudelid, nagu GPT-4, ei ole avatud lähtekoodiga.[3] OpenAI tegevjuht on Sam Altman. 2023. aasta jaanuaris hinnati OpenAI väärtuseks 29 miljardit dollarit.

Võimekus

[muuda | muuda lähteteksti]

ChatGPT suudab luua loogilist ja veenvalt kirjutatud teksti, mis sarnaneb inimeste kirjutatud tekstiga, olles sageli ka stiililt väga inimlik. Juturobot on võimeline jätkama teksti nagu päris inimene ja tunnistab oma vigu, kui neid tema vastustes leidub. Lisaks lihtsamale jutuajamisele suudab ChatGPT kirjutada koodijuppe, koostada laulu ja luulesalme, mängida mõningaid mänge ja muudki. Mis teeb ChatGPT eriliseks, on see, et ta suudab koostada vastuseid, mis ei pruugi olla otseselt juhtunud, vaid tuginevad hüpoteetilistele olukordadele või loogilistele järeldustele, mis on kooskõlas tänapäeva teaduslike või sotsiaalsete teguritega. GPT-4 suudab veelgi paremini mõista konteksti ja kohandada vastuseid keerukamate ülesannete põhjal.

Tasuta versioonis, kui ei ole sisse logitud, ei mäleta ChatGPT varasemaid vestlusi pärast uue vestluse alustamist. GPT-4 suudab siiski paremini konteksti säilitada, eriti tellimuspõhises versioonis. Lisaks ingliskeelsele suhtlusele oskab GPT-4 rääkida ka teistes keeltes, sealhulgas suudab ta vastata näiteks peaaegu korrektses eesti keeles.

Treenimine

[muuda | muuda lähteteksti]

GPT-3 treenimise protsess algab suurte tekstikogumite kogumisega. Selles etapis kogutakse erinevaid tekstitüüpe, nagu uudiste artiklid, raamatud, veebilehed ja sotsiaalmeediapostitused. Kui andmekogu on valmis, sisestatakse see GPT-3 mudelisse. Mudel kasutab meetodit, mida nimetatakse eesmärgita õppimiseks, et õppida keelemustreid ja struktuuri andmete põhjal. See tähendab, et mudel ei saa otsest tagasisidet selle kohta, milline peaks olema õige väljund. Selle asemel õpib mudel looma teksti, mis sarnaneb treeningandmestiku tekstiga. GPT-3 on treenitud transformer arhitektuuri variandiga, mis on neuraalne võrgustik, välja töötatud keeleülesannete jaoks. See arhitektuur eristub teistest, kuna kasutab tähelepanumehhanismi, mis võimaldab mudelil hinnata sisendi erinevate osade tähtsust ennustuste tegemisel. See mehhanism võimaldab mudelil keskenduda kõige olulisemale teabele, mis parandab lõpptulemuste kvaliteeti.

GPT-3 on treenitud üle 175 miljardi parameetriga, mis teeb sellest 2023. aasta alguse seisuga ühe kõige võimsama juturoboti, arvestades mudeli parameetrite arvu.[4]

Kasutusvõimalused

[muuda | muuda lähteteksti]

ChatGPT kasutusvõimalused on laialdased, näiteks lihtsa teksti, luuletuse, laulu ja raamatu loomiseks. GPT suudab kirjutada toimivat koodi erinevates keeltes, nagu Java, Python, C# jne. OpenAI pakub ka API lahendust, mis on ettevõtetele kasulik: sellega saab kergesti luua näiteks iseteenindusjuturoboti, kes suudab automaatselt vastata küsimustele, mis internetipoe klientidel võivad tekkida. Samuti saab kasutada API lahendust olemasolevate otsingumootorite täiendamiseks, et need vastaksid küsimustele normaalne kõnekeeles või vestluskeskkonnas kõnedest automaatsete kokkuvõtete loomiseks. Neid lahendusi arendab Microsoft oma Bing otsingumootoris ja Teams vestluskeskkonnas.[5]

ChatGPT-d saab kasutada ka mõningaid tekstitöötlus- ja -otsingufunktsioone, näiteks õigekirja parandamiseks, lauseid lõpetamiseks või vastuste leidmiseks. On ka juhtumeid, kus ChatGPT on lahendanud õpilaste eksameid piisavalt hästi, et need edukalt sooritada.[6]

ChatGPT-d saab kasutada ka matemaatika ja füüsika ülesannete lahendamiseks, kuid tuleb arvestada, et ChatGPT andmed võivad olla ebatäpsed ning vastuste õigsust tuleks kontrollida muudest allikatest.[7]

ChatGPT alusmudeleid saab kasutada organisatsioonispetsiifiliste lahenduste loomiseks, kus kasutajad saavad küsida küsimusi organisatsiooni dokumentides ja andmebaasides sisalduva info kohta. Organisatsioonispetsiifiline lahendus koosneb kahest peamisest tehnoloogilisest komponendist:

  1. Semantilise otsingu süsteem.[8] – Esimese sammuna luuakse semantilise otsingu süsteem, mis võimaldab leida kasutaja küsimusele kõige sarnasemad infokillud.
  2. Integratsioon ChatGPT alusmudelitega – luuakse integratsioon GPT alusmudelitega läbi API, millele saadetakse leitud infokillud koos kasutaja küsimusega, et sellele anda vastus.

GPT-mudelitel põhinev organisatsioonispetsiifiline vestlusrobot erineb traditsioonilistest vestlusrobotitest peamiselt selle poolest, et eraldi keelemudeli treenimist ei toimu. Selle asemel antakse juba "targale" mudelile ligipääs olemasolevatele dokumentidele.[9]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Üks esimesi juturoboti programme, ELIZA, loodi 1966. aastal MIT (Massachusetts Institute of Technology) tehisintellekti laboris. Programmi eesmärgiks oli simuleerida suhtlust inimese ja arvuti vahel, jäljendades psühhoanalüüsi meetodit, mis sõnastab ümber patsiendi sõnad ning laseb tal oma mõtteid avardada.[10] Pärast seda on loodud veel mitmeid juturoboteid, näiteks: ALICE (Artificial Linguistic Internet Computer Entity), JABBERWACKY, SIRI, CORTANA, ALEXA, MITSUKU (Kuki AI) ja teisi.

GPT-3 on teise generatsiooni juturobot. Tema eelkäijaks oli GPT-2, mis suutis teha sarnaseid ülesandeid nagu ka GPT-3. GPT-2 oli üks esimesi juturoboteid, mis suutis luua inimestega võrdväärseid tekstilõike, kuid pikemad kirjutised võisid muutuda ebaloogiliseks. Tänu sellele hakkasid inimesed muretsema, et info, mis jõuab lugejateni, ei pruugi olla usaldusväärne.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "About OpenAI". OpenAI (inglise). 11. detsember 2015. Vaadatud 1. märtsil 2025.
  2. ↑ Browne, Ryan. "Microsoft reportedly plans to invest $10 billion in creator of buzzy A.I. tool ChatGPT". CNBC (inglise). Vaadatud 1. märtsil 2025.
  3. ↑ "ChatGPT: Everything you need to know about OpenAI's GPT-3 tool". BBC Science Focus Magazine (inglise). Vaadatud 1. märtsil 2025.
  4. ↑ "ChatGPT: Everything you need to know about OpenAI's GPT-3 tool". BBC Science Focus Magazine (inglise). Vaadatud 10. jaanuaril 2023.
  5. ↑ "Microsoft unveils new Bing with ChatGPT powers". BBC News (Briti inglise). 7. veebruar 2023. Vaadatud 21. veebruaril 2023.
  6. ↑ Stern, Joanna. "ChatGPT Wrote My AP English Essay—and I Passed". WSJ (Ameerika inglise). Vaadatud 10. jaanuaril 2023.
  7. ↑ "What happens when ChatGPT has to solve a basic math problem? Check out its response". The Indian Express (inglise). 27. detsember 2022. Vaadatud 21. veebruaril 2023.
  8. ↑ "Mis on semantiline otsing ning millist rolli mängib see ettevõttele kohandatud chatGPT loomises". tehisintellekt.ee. Vaadatud 9. augustil 2024.
  9. ↑ "Kuidas erineb ettevõttele kohandatud chatGPT traditsioonilistest vestlusrobotitest". tehisintellekt.ee. Vaadatud 9. augustil 2024.
  10. ↑ Ina, I (15. märts 2022). ""The History Of Chatbots"". Onlim. Vaadatud 21. veebruar 2023.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=ChatGPT&oldid=6827411"