Gild
|
See artikkel on üldmõistest; Eesti ansambli kohta vaata Gild (ansambel) |
Gild (saksa keeles Gilde, vanagermaani keeles 'ohvrisööming') on keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon.[1]Sinna kuulusid kaupmehed ja laevaomanikud, kes ei olnud veel abiellunud.[2]
Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis tekkisid gildid arvatavasti 13. sajandil.[1]
.jpg?lang=et)
Tallinnas olevasse Kanuti ja Oleviste gildi kuulus algselt nii kaupmehi kui käsitöölisi, aga kui 14. sajandi keskel eraldus neist Suurgild, muutusid Kanuti ja Oleviste gild üksnes käsitööliste ühenduseks. Käsitöölised olid vastavate kutsealade järgi koondatud ametitesse ehk tsunftidesse. Oleviste ja Kanuti gild erinesid teineteisest kutsealase koondumise poolest. Kanuti gildis olid peamiselt saksa rahvusest "peenemad" käsitöölised, kes tegelesid rohkem "puhtamatel" ja tulusamatel kutsealadel. Näiteks eestlastel oli ordu võimu ajal keelatud astuda pagarite, kullasseppade ja lihunikkude tsunfti. Oleviste gild aga koosnes algupäraselt ilmselt skandinaavlastest ja eestlastest, kes tegelesid füüsiliselt tugevat jõudu vajavatel käsitööaladel. Rohkesti leidus eestlasi kivimurdjate, sadamatööliste, veovoorimeeste, kraavikaevajate, kaalumeeste, majateenijate, ratasseppade, korstnapühkijate jm. erialadel. Suures enamuses olid aga eestlased tünderseppade, kasukseppade, kiviraidurite ning müürseppade, kanepipunujate ning lõpuks ka maalrite, klaasijate ning tislerite ühises tsunftis[3].
Oleviste ja ka Kanuti gildil oli oma hoone. Oleviste gild suleti 1698, kui Tallinna raad sai Rootsi kuningalt nõusolek kahe gildi liitmiseks. Lisaks oli Tallinnas väikseid usulisi ja kutseorganisatsioone, näiteks Püha Ihu gild ja Toompeal Toomgild.[1]
Tartus ja Pärnus tegutsesid kaupmeeste Suurgild ja käsitööliste Väikegild. Tartu Väikegildi nimetati keskajal Maarja gildiks, 18.–20. sajandil Antoniuse gildiks.[1]
Eesti linnade valitsemises osalesid gildid 1877. aastani. 1920 nad kaotati.[1]
Tallinna gildid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna suurgild, ka Kaupmeeste gild
- Mustpeade vennaskond
- Püha Kanuti gild
- Olevi gild
- Toomgild
- Püha Anna gild ehk Vennaskond
- Püha Antoniuse gild ehk Vennaskond
- Püha Gertrudi gild
- Püha Hiiobi gild ehk Vennaskond
- Püha Ihu gild
- Püha Luuka gild ehk Maalrite ja Nikerdajate gild
- Püha Maarja gild ehk Armsa Jumalaema Vennaskond, Toompeal. Pärast reformatsiooni nimetatakse seda sageli Toomgildiks.
- Maarja gild, Oleviste kiriku juures
- Püha Mihkli gild
- Püha Rochuse Vennaskond
- Püha Viktori gild ehk Vennaskond
- Kümnetuhande Rüütli vennaskond
- Püha Jüri gild
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 129.
- ↑ Eesti keele töövihik 3. klassile I osa. Kirjastus Avita, Tallinn 2020, 2022
- ↑ Kaljula Teder, TSUNFTISELLIDEST JA KAHEST VÄIKEGILDIST, Kodumaa: nädalaleht, nr. 36, 28 august 1968