Juhtkimp
JUHTKIMP
Juhtkimp on taimeorganeid läbiv juhtetee, mis tagab ainete liikumise taimes.[1]
Juhtkimbu puiduosas ehk ksüleemis liigub vee ja selles lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest teistesse taimeosadesse. Niineosas ehk floeemis toimub orgaaniliste ainete laskuv vool lehtedest kõikidesse kasvavatesse kudedesse, võimaldades taimel areneda.[1] Kambium on algkude, mis võimaldab jämedus- ehk teiskasvu. Kambium asub juhtkudede läheduses ksüleemi ning floeemi vahel.
Juhtkimbu tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]1. Kollateraalne juhtkimp - floeemi ning ksüleemi vahel on üks kambiumi kiht, kusjuures floeem paikneb tavaliselt organi välispinna pool. Peamiselt on levinud taimevartes ning taimelehtedes.[2]
2. Bikollateraalne juhtkimp - erineb teistest, kuna osa floeemist asub ksüleemist seespool. Bikollateraalne juhtkimp tekib, kui kollateraalne juhtkimp ja mittetäielik juhtkimp, mis koosneb ainult floeemist, liituvad.[2]
3. Kontsentriline juhtkimp - ovaalse kujuga, mille sisemuses on ksüleem ja mida ümbritseb floeem. Üks juhtkudedest on teisest ümbritsetud täielikult. Joonisel 3) on juhtkimbu tüüp leptotsentriline. Joonisel 4) on juhtkimbu tüüp hadotsentriline[2]
5. Radiaalne juhtkimp- ksüleemi ja floeemi grupid on paigutunud vaheldumisi radiaalselt, organi kesktelje ümber. Oma iseloomult on selline paigutus juurtel.[2]
Valge- floeem
Must- Ksüleem
Kinnine ja avatud juhtkimp
[muuda | muuda lähteteksti]Kinnine juhtkimp - kambium ksüleemi ja floeemi vahel puudub, mistõttu edasine kasvamine ei ole võimalik. Seda nimetatakse kinniseks juhtkimbuks.[2] Kinnine juhtkimp esineb üheidulehelistel taimedel. Tavaliselt puudub üheidulehelistel taimedel teiskasv, kuna kambiumit ei ole floeemi ja ksüleemi vahel, kuid neist võivad areneda jämedama varrega/tüvega taimed(näiteks palmid) pinna põhikoe suurenemise ja pooldumise kaudu.[3]
Avatud juhtkimp - juhtkimbus on ksüleemi ja floeemi vahel kambium. Kambiumi olemasolu võimaldab taimedel mitmeaastast kasvu.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "juhtkimp - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 19. veebruaril 2025.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 A. Kalda, E. Kukk, V. Masing H. Trass, A. Vaga (1965). Botaanika I. Tallinn: Valgus.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Enrico Scarpella, Annemarie H. Meijer (20.09.2004). "New Phytologist Foundation". Vaadatud 04.03.2025.
- ↑ Peter v. Sengbusch (2004). "Vascular Bundles of Dicotyledons". www-archiv.fdm.uni-hamburg.de. Vaadatud 04.03.2025.