Mine sisu juurde

Kaimri

Allikas: Vikipeedia
Kaimri
Pindala: 6,8 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 7 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 2541[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 4′ N, 22° 12′ E
Kaimri (Eesti)
Kaimri
Kaart

Kaimri on küla Saare maakonna Saaremaa vallas Sõrve poolsaare idarannikul.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Salme valda.

Ajalooliselt asus küla Anseküla kihelkonnas. Kaimri külaosad on (olnud) Petlemma (põhjas) ja Suurküla (lõunas).[4] Suurkülaga külgnes Hindu küla, kus asus karjamõis Kaimer,[5] mille keskus asus Hindu küla Möisa kinnistul.

Küla ajalooline nimi saksakeelseis teavikuis on Kaimer.

Aastail 1952–1957 asus Kaimris raudteejaam Kaimri vaksal, mille kinnistu ametlik nimi alates 1959. aastast Puhkebaasi ning mis Veliky Svinopol jahimeeste keskusena. 1952–1956 kasutas kinnistut militaarraudteeüksus. 1956–1957 oli see Eesti Raudtee objekt. Alates 1959. aastast Teedevalitsuse Salme jahisektsiooni puhkebaas. Hetkel on vaksalikinnistul Puhkebaasi tegutsev Svinopoli Valduste OÜ ehk 1VALVE ärigrupi keskus.[6]

Veliky Svinopol Puhkebaasi kinnistu oli aastaid unarusse jäetud ja müüdi oksjonil Viljandi Autom MTÜ-le.[7] Kolmest oksjonil osalenud pakkujast omandas Salme vallas Kaimri külas asuva teedevalitsuse kunagise puhkebaasi kinnistu 101 000 krooni eest MTÜ Viljandi Autom, kelle käes aga vaksalihooned aina lagunesid ja lagunesid, kuni lõpuks mõne aasta eest toimunud Puhkebaasi kinnistu viimane omanikuvahetus tõi kaasa ajaloolise tähtsusega, kuid algul sõrulaste unistustes ambitsioonikaina näinud ihnete mulkide ülisuure hooletuse tõttu täielikult amortiseerunud vaksalihoonete täieliku lammutuse, lisatud fotod.

Jahimeeste puhkebaasi Veliky Svinopol tõlkenimetusega toponüümi Suur-Sigademaa osas on avaldatud lahkarvamusi ja on ilmnenud Viljer Lõbusa algatusel väidetavalt Vintri elanike poolt mõnetist vastuseisu selle eestikeelse omanimetusega (Suur-Sigademaa = Veliky Svinopol) nimekasutuse laiendatud territooriumi osas.[8] Just õige see, et hetkel kolme suitsuga maapealne paradiis[9] Kaimri küla Suure Isamasõja ajal maatasa pommitamisest ja vahetult eelnevast Saksa vägede poolt 1944.a hilissügisel läbiviidud Sõrve poolsaare elanike evakueerimisest[10] alates inimtühi koht[11] täna. Sõjajärgsed põhiasukad aga metssead kuni suure seakatkuni[12] ja Sõrve jahimeeste õnnistuseks tõstavad Suur-Sigademaa suured sead ehk sõralised sõrulased taas pead.[13] Vaidlusi tuleb sõrulaste vahelgi ette, kuid see koht, laiemalt Kaimri ja kitsamalt Puhkebaasi, on ilmkindlasti Suur, Veliky - selle kinnituseks ka Suure Isamaasõja mälestised eesotsas Lõpe-Kaimri tankitõrjeliiniga ehk Lõpe-Kaimri kaitseliiniga, liiati toponüüm on kohale pandud nimi ja Veliky Svinopol Kaimri puhkebaasi tähis.

Koolid ja kultuuritegelased

[muuda | muuda lähteteksti]

19. sajandi teisel poolel töötas külas apostliku õigeusu abikool, mis lõpetas tegevuse 1872. aastal. 20. sajandi algul asus külas Kaimri külakool, mis 1914. aastal ühendati Tiinuse külakooliga Anseküla külakooliks.

Küla kuulus kaua Abruka mõisa alla. Pikka aega kandis 40% külaelanikest perekonnanime Vinn (või olid nende sugulased) (Kaimer järgi 2. kohal), kes olid valdavalt õigeusku. [viide?]

1939. aastal sündis Kaimri küla Kalda talus (Vinna-Kiida talu) graafik Vello Vinn, kes pälvis 2015. aastal jätkuva popkunsti vaimsuse kandmise eest eesti graafikas Kristjan Raua preemia. Vello Vinna vanaisa Jakov Vinn ehk Winna Jaak oli Kaimri õigeusu abikooli õpetaja ja preestri abi, maetud Massinõmme kalmistule.[viide?]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaimrit on esmamainitud 1492. aastal nimega Kaymer. 18. sajandil oli külas lühikest aega ka mõis.[4] Vanasti kandsid Kaimri mehed pikki vildist vammuseid. Seepärast kutsuti neid pilkavalt ka vatman '​ideks.[14]

Piirkond teises maailmasõjas

[muuda | muuda lähteteksti]

1944. aasta lahingute käigus hävisid Sõrves peaaegu täielikult 14 küla (4). Kaimri, Hindu, Vintri sõjaeelse tiheasustusega külad II maailmasõja ajal 1944. aasta sügisel taanduvad Saksa okupatsiooniväed lahinguteks valmistudes küüditasid nende külade elanikud Saksamaa laagreisse. Tsiviilelanikel oli siis veel kaks võimalust – paadipõgenikena üle Läänemere või minna kodust perega.

Lahingute ajal hävitati 99% maatasa Kaimri ja Hindu talude hooned-rajatised, ka Vintri külas valdav enamus hooneid said 1944. aasta lahinguis ulatuslikke purustusi. Sõjaajaloo teavikuis on Kaimrit korduvalt mainitud – 29. oktoobril sai 11-2 õhutõrjetules tabamuse Kaimri küla juures. Lennuk rammis telefoniposti ja lõikus maasse 300 m Kaimri külast põhja pool. (2) Kaimri piirkonnas toimunud õhulahingus alla lastud JAK-9 raami säilitatakse aga Sõrve militaarmuuseumis. (2) Kaimri küla Kalda talu (kus elamus paiknes Saksa väeosa I/GR397 ja I/GR67 staap) hoovi vana rehielamu otsa kuuse juurde maetud allakukkunud lendurite (2) säilmed. Punaarmee hästi ettevalmistatud suurrünnak kulges algusest peale edukalt. Saksa kaitsesse murti mitmes kohas sügavale sisse. Idapoolses sektoris murdsid punaarmeelased rinde Kaimri küla juures ja lõid kiilu kaitsel olevate Saksa pataljonide (I/GR397 ja I/GR67) vahele. Nad arendasid pealetungi edasi mööda maanteed ja õhtuks jõudsid Hindu külani.

Seal peatati nad aga kiirelt rajatud kaitse poolt. Hindul olid kaitsel 323. grenaderirügemendi 1. pataljon ja kiirelt formeeritud nn häirekompanii, kuhu oli koondatud kõik saadaolevad vabad sõdurid, kes relva kanda suutsid. Lõu liini keskosa kaitsnud 23. luurepataljon aga purustati täielikult. Punaarmee sõitis sellest üksusest üle nagu teerulliga ja Saksa kaitse olukorda päästis vaid asjaolu, et piirkond oli metsane ja ilma teedeta, mis takistas vägede kiiret edasiliikumist. Läänesektoris lõid ründajad kontsentreeritud tankirünnakuga rindest läbi Lõu (Lõpe) küla juures. Kasutades Lõupõllu-Lõu teed (Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin) möödusid nad 67. grenaderirügemendist. 2. pataljoni positsioonidest ja liikusid kiirelt Lõupõllu peale (3). Punaarmee 8. Armee 268. üksiku trahviroodu vastuluure osakonna SMERSH vanemleitnant Pronin vaenlase esimesest kaitseliinist läbitungimise ajal 23.10.1944 näitas Pronin üles isiklikku initsiatiivi ja imbus koos grupi sõduritega Kaimri küla juures vaenlase tagalasse. Ründas oma grupiga eraldiseisvat maja – kolme ambrasuuriga dzotti. Rünnaku käigus tapeti Saksa ohvitser ja üheksa sõdurit. Edasise pealetungi käigus hävitas oma grupiga vaenlase 45mm kahuri, mis tulistas otsesihtimisega pealetungiva Punaarmee roodu lahingüksuseid. Esitati Isamaasõja I klassi ordeni saamiseks, kuid sai Punatähe ordeni (5). Saksa kaitse läbimurdmiseks otsustati sel korral varasemast rohkem kasutada suurtükiväge.

Raskete kaotuste hinnaga läks Punaarmeel küll lõpuks korda sakslaste kaitsesse kiiluda kuid edasiliikumine oli väga aeglane, kuna piirkond metsane ja vähe teid ning Saksa väed kasutasid Kaimrisse jõudnud Punaarmee vastu seistes merelt laevakahureid. Sellele vaatamata sai Saksa väejuhatusele selgeks, et lõputult nad Sõrve säärel vastase ülekaalule vastu seista ei suuda. Kuigi Hitler oli andnud käsu Sõrve poolsaart lõpuni kaitsta, andis väegrupi Nord ülemjuhataja kindral Schörner 23. novembril korralduse Sõrve kaitsjad järgmisel ööl evakueerida. 24. novembri 1944 varahommikul lahkusid Sõrve säärelt viimased transpordilaevad, liikudes Saksa laevastiku kaitsel Ventspilsi suunas, ööga evakueeriti Sõrvest 4696 (sh 700 haavatut) Saksa sõjaväelast Viimaste minejate hulgas olid Kaimri küla Kalda talu elumajas staabis paiknenud tulevane Saksamaa liidupresident Richard von Weizsäcker ja Tehumardi öölahingu komandör Klaus Ritter, kes 2004. aasta Saaremaad külastasid . Saksa vägesid Sõrves aastatel 1941–1944 kokku ligi 8500 sõjaväelast.

Lisaks tankitõrjeliinile on sõjarajatistest Kalda talu naabruses Männiku talu hoovis sügavad kaitsekraavid säilinud tänini. Siiani avastatakse Kaimris-Hindul igal aastal pinnasest metallidetektoristide ja metssigade poolt väljatuhnitud lõhkekehi (9).

Raudteejaam

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna II maailmasõjas lüüasaanud Saksamaalt naasnud sõrulastel Kaimris, Hindul, Vintris kodu leida ei olnud, vaid vähesed majad alles jäänud, inimesed sinna sõjast räsitud piirkonda enam ei naasnud. Sõjajärgsel ajal rajati esmalt Kaimri jaam 1951. aastal, millelt hargnes kahes suunas Sõrve poolsaarele, selle lähedal olid vaid mõneks aastaks mõned barakid koduks. Jaamahoone on siiani säilinud Puhkebaasi kinnistul. Raudtee oli mõeldud raskete (kaal 348 t) 16-teljeliste raudteesuurtükkide vedamiseks. Ajutine liiklus avati esimestel lõikudel 1952. aasta suvel, ehitustööd jätkusid 1953. aastal (11). Süsteemi ehitamine pidurdus 1953. aastal ja lõpetati 1955. aastal, põhjuseks oli NSV Liidu raketiteaduse kiire areng ja sellest tulenevalt raudteesuurtükkide mõttetus. 1956. aastal anti Saaremaa raudtee Eesti Raudtee bilanssi, kuid peagi leiti, et majanduslikel kaalutlustel oleks see õigem likvideerida. Algas kibekiire raudtee demonteerimine ning materjalide ja veeremi väljavedu Roomassaare sadama kaudu. Kogu raudtee võeti üles hiljemalt 1960. aastaks. Teedevalitsus aga võttis Saaremaa 500 km raudteetammidest maanteedeks üle vaid 60 km. Rahvasuus kutsutakse seda maanteed ka "raudteeks".

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 29.10.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ 4,0 4,1 http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=kaimri&F=M&C06=et
  5. ↑ Raun, Alo; Uibopuu, Valev (1956). "Igavene küla". Books Abroad. 30 (2): 234. DOI:10.2307/40095624. ISSN 0006-7431.
  6. ↑ "Kiirpäring". ky.kataster.ee. Vaadatud 27. jaanuaril 2025.
  7. ↑ "Viljandi autokool ostis Kaimri puhkebaasi". Saarte Hääl. 30. oktoober 2009. Vaadatud 17. aprillil 2025.
  8. ↑ "Sõrulane tahtis ristida osa kodukohast Sigademaaks". Saarte Hääl. 3. november 2017. Vaadatud 17. aprillil 2025.
  9. ↑ Rist, Piret Päiv (20. august 2012). "Kaimri – kolme suitsuga maapealne paradiis". Saarte Hääl. Lk 1-1. Vaadatud 17. aprillil 2025.
  10. ↑ "Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele". Kultuur ja Elu. 2002. Vaadatud 17. aprillil 2025.
  11. ↑ "Ühe pere mälestuskilde suurest sõjast ja sõrulaste rännakutest". Maaleht. Vaadatud 17. aprillil 2025.
  12. ↑ Õuemaa, Tarmo (24. august 2016). "Seakatk Saaremaal sai labori kinnituse, 2700 siga hukatakse". Lääne Elu. Vaadatud 17. aprillil 2025.
  13. ↑ Andra (29. aprill 2024). "Metsseanuhtlus on Sõrves ja maisipõldudel tagasi". Vaadatud 17. aprillil 2025.
  14. ↑ http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=7&f1=6&f2=1&m=22901&id=24681

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Linn Saaremaa valla vapp
Alevikud
Külad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kaimri&oldid=6860414"