Lendkoer

Lendkoer
Pteropus giganteus
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Imetajad Mammalia
Selts	Käsitiivalised Chiroptera
Sugukond	Tiiburlased Pteropodidae
Perekond	Lendkoer Pteropus Brisson, 1762
Lendkoerte levila. Mõned liigid on kaardilt välja jäetud

Pteropus poliocephalus

Lendkoer (Pteropus) on liigirikas perekond tiiburlaste sugukonnas.

Levila

Lendkoerad elutsevad India ookeani saartel, Aasia mandri lõunaosas, Kagu-Aasias, Australaasias ja Okeaanias.

Taksonoomia

Perekonna nimetus Pteropus tuleb vanakreeka sõnadest πτερόν 'tiib' ja πούς 'jalg'. Selle võttis kasutusele prantsuse zooloog Mathurin Jacques Brisson 1762.

Süstemaatika

Perekonnas on vähemalt 60 tänapäevat liiki.

Selle liigid jaotatakse ülemliikideks.

Liik Pteropus leucopterus viidi üle perekonda Desmalopex.

Liigid ja nende levilad

Teoses "Walker’s Mammals of the World" (1999) jaotatakse perekond järgmisteks ülemliikideks (liikide levilad IUC9i järgi):

• ülemliik hypomelanus
  • Pteropus hypomelanus, Filipiinidest ja Sulawesist Saalomoni Saarteni.
  • Pteropus admiralitatum, Bismarcki saarestik ja Saalomoni Saared.
  • Pteropus brunneus, välja surnud, elas Austraalias Percy saarel.
  • Pteropus dasymallus, Nansei saartest kuni Filipiinide põhjaosani.
  • Pteropus faunulus, Nicobari saarte endeem.
  • Pteropus griseus, Sulawesi, Timor ja teised ümberkaudsed saared.
  • Pteropus howensis, Saalomoni saartest põhja pool asetseva Ontong Java atolli endeem.
  • Pteropus ornatus, Uus-Kaledoonias.
  • Pteropus pumilus, Filipiinide keskosas.
  • Pteropus speciosus, väiksemad Filipiinide ja Indoneesia saared.
  • Pteropus subniger, välja surnud, elutses Réunionis ja Mauritiuses.
• ülemliik mariannus
  • Pteropus mariannus, Mariaanidel.
  • Pteropus tonganus, Tongas.
• ülemliik caniceps
  • Pteropus caniceps, Maluku saartel.
• ülemliik rufus
  • Pteropus rufus, Madagaskari platool.
  • Pteropus aldabrensis, Aldabra atolli (Seišellid) endeem.
  • Pteropus niger, Maskareenidel.
  • Pteropus seychellensis, Seišellidel ja Komooridel.
  • Pteropus voeltzkowi, Pemba saare (Sansibari saarestik) endeem.
• ülemliik melanotus
  • Pteropus melanotus, Andamanidest ja Nicobaridest üksikute Mentawai saarteni ja Jõulusaareni.
• ülemliik melanopogon
  • Pteropus melanopogon, lõunapoolsetel Maluku saartel.
  • Pteropus livingstonii, Komooridel.
• ülemliik rayneri
  • Pteropus rayneri, Saalomoni saartel.
  • Pteropus chrysoproctus), Maluku saarte kesk- ja lõunaosa.
  • Pteropus cognatus, idapoolsetel Saalomoni saartel.
  • Pteropus fundatus), Banksi saartel (Vanuatu).
  • Pteropus rennelli, lõunapoolsetel Saalomoni saartel.
• ülemliik lombocensis
  • Pteropus lombocensis, Timoril ja Väikestel Sunda saartel.
  • Pteropus molossinus, mõnedel Mikroneesia saartel.
  • Pteropus rodricensis, Rodriguese saare endeem.
• ülemliik samoensis
  • Pteropus samoensis, mõnedel Okeaania saartel.
  • Pteropus anetianus, Vanuatu saarel.
• ülemliik pselaphon
  • Pteropus pselaphon, Jaapanile kuuluvate Ogasawara saarte endeem.
  • Pteropus pelagicus (varem Pteropus insularis), Mikroneesias.
  • Pteropus nitendiensis, idapoolsetel Saalomoni saartel.
  • Pteropus pilosus, Palau saarte endeem.
  • Pteropus tokudae, Guami endeem.
  • Pteropus tuberculatus, idapoolsetel Saalomoni saartel.
  • Pteropus ventulus, Uus-Kaledoonia endeem.
• ülemliik temminckii
  • Pteropus temminckii, lõunapoolsetel Maluku saartel.
  • Pteropus capistratus, Bismarcki saarestiku endeem.
  • Pteropus personatus, põhjapoolsetel Maluku saartel.
• ülemliik vampyrus
  • Pteropus vampyrus (kalong), Kagu-Aasias.
  • Pteropus giganteus, sünonüüm Pteropus medius), Hindustani poolsaarel, mandri naaberosadel ja Sri Lankas.
  • Pteropus intermedius, Myanmari lõunaosas.
  • Pteropus lylei (Lyle'i lendkoer), Tai lõunaosas, Kambodžas ja Vietnamis.
• ülemliik alecto
  • Pteropus alecto, Kagu-Aasiast Austraaliani.
• ülemliik conspicillatus
  • Pteropus conspicillatus, Maluku saartel, Uus-Guineal ja Cape Yorki poolsaarel.
  • Pteropus ocularis, Maluku saartIdae lõunaosas.
• ülemliik neohibernicus
  • Pteropus neohibernicus, Uus-Guineal ja Bismarcki saarestikus.
• ülemliik macrotis
  • Pteropus macrotis, Uus-Guineal ja ümberkaudsetel väikestel saartel.
  • Pteropus pohlei, Uus-Guineast loode pool paiknevatel saartel.
  • Pteropus poliocephalus, Austraalia idaosas.
• ülemliik scapulatus
  • Pteropus scapulatus, Põhja- ja Ida-Austraalias.
  • Pteropus gilliardorum, Bismarcki saarestikus.
  • Pteropus mahaganus, Saalomoni saarte endeem.
  • Pteropus woodfordi, lõunapoolsetel ja idapoolsetel Saalomoni saartel.
• 1999. aasta raamatus mainimata
  • Pteropus aruensis, idapoolsetel Maluku saartel.
  • Pteropus ennisae, Bismarcki saarestiku põhjaosas.
  • Pteropus keyensis, idapoolsetel Maluku saartel.
  • Pteropus loochoensis, Okinawa saarel, arvatavasti välja surnud.
  • Pteropus pelewensis, Palau endeem.
  • Pteropus ualanus, Mikroneesias.

Tunnused

Lendkoertel puudub saba.

Nende suurus võib olla väga erinev. Tüvepikkus on 17–40,6 cm, küünarvarre pikkus 8,5–22,8 cm ja tiibade siruulatus 61–170 cm. Suuremate liikide, nagu kalongi, Pteropeus giganteus '​e ja Pteropus mahaganus '​e isased võivad kaaluda kuni 1,1– 1,6 kg, seevastu Pteropus personatus kaalub ainult 100–150 g.

Üldiselt on karvastikul hall, pruun või must põhivärvus ning sageli kollakashall kaelus õlgade piirkonnas.

Tüüpiline on ninnahakkav lõhn.

Elupaigad

Elupaigad on niisked metsad ja sooalad.

Toitumine

Lendkoerad söövad puuvilju ja muud taimset toitu, mõnikord ka putukaid.

Nad leiavad toitu hea haistmise abil.

Lendkoerad söövad peamiselt puuviljamahla, mida nad suus välja pressivad. Väiksemate viljade näiteks banaanide puhul, söövad nad kogu vilja ära. Mõnikord söövad nad nektarit ja õietolmu. Lendkoerad kustutavad janu joogikohtades ning joovad aeg-ajalt merevett, tõenäoliselt mineraalainete saamiseks.

Eluviis

Enamik lendkoeri on öise eluviisiga. Et neil puudub kajalokatsioon, kasutavad nad lendamisel nägemist.

Mitmed liigid, kes elutsevad saartel, rändavad nende vahet, kui vahemaad liiga suured ei ole. 40–60-kilomeetrised rännud päevase peidukoha ja toiduallikate vahel pole haruldus.

Lendkoerad puhkavad päeval või harva öösel üle metsa kõrguvate puude okstes. Puhkekohas, mida kasutab mitu populatsiooni aastakümneid, kujunevad suuremad või väiksemad kolooniad, millel võib mõne liigi puhul olla sadu tuhandeid liikmeid.

Olenevalt liigist koosnevad kolooniad isastest ja emastest või poegade üleskasvatamise ajal ainult emastest. Mitmel liigil elab üks isane koos mitme emasega. Mõnikord talutakse puhkepaigas teistest liikidest lendkoeri.

Paljunemine

Enamikul liikidel sünnib emastel üks poeg aastas.

Paljunemine toimub üldiselt nii, et ühe populatsiooni pojad sünnivad umbes ühel ajal. Sünnid leiavad olenevalt elukohast [[ekvaatorist põhja või lõuna pool aset kevadel või varasuvel. Kahe paaritumisajaga või aastaringse paljunemisajaga liigid on haruldased. Pärast 140–192-ööpäevast tiinust tuleb poeg ilmale. Sageli kannab ema teda esimestel päevadel kaasas ning imetab kolm kuni kuus kuud. Suguküpsus saabub liigil Pteropus melanotus umbes 6 kuu pärast ja enamikul teistel liikidel 18–24 kuu pärast.

Eluiga

Üks liigi Pteropus giganteus isend elas 31 aastat 5 kuud.

Lendkoertel on pikk eluiga ja vähe järelkasvu (K-valik).

Ökoloogia

Lendkoerad on olulised õistaimede tolmeldajad ja taimeseemnete levitajad. See on ka inimeste huvides. Seemnete levitamine aitab kaasa ka metsade taastamisele.

Haigustekitajad

Lendkoerad on mõne haruldase inimesele ohtliku haigustekitaja kandjad. Nende seas on Austraalia nahkhiire lüssaviirus (ABLV), mis tekitab marutaudi, ja Hendra viirus. Need kaks viirust on teadaolevalt põhjustanud kokku seitsme inimese surma. Lendkoerad kannavad ka Nipah' viirust, mida peetakse üle saja inimese surma põhjuseks.

Ohustatus

Aeglase elutsükli tõttu ohustab lendkoeri üleküttimine, arvukuse reguleerimine ja looduskatastroofid.

Mitut liiki kütitakse liha pärast või kasutatakse rahvameditsiinis. Lendkoeri, kes toituvad puuviljaistandustes, peetakse kahjuriteks ja neid hävitatakse mürgi või relvadega. Need abinõud vähendavad tunduvalt nende liikide arvukust, kes elavad piiratud levilas, kus kaitsealad puuduvad.

IUCN arvab kriitilises seisundis olevateks teiste seas liigid Pteropus livingstonii, Pteropus aruensis ja Pteropus howensis.

Ajaloolisel ajal on välja surnud juba neli liiki või kuus liiki.

Kultuur

Lendkoertest on mõjutatud kohalike rahvaste rahvakunst, rahvaluule ja relvad. Nende nahku ja hambaid kasutati rahana. Mõnes kultuuris on lendkoerte hambad senini raha.

Kirjandus

• Mathurin Jacques Brisson. Regnum Animale in Classes IX distributum sive synopsis methodica, Lugduni Batavorum: Apud Theodorum Haak 1762, lk 153–155. Veebis.</ref>