Mati Talvik

Mati Talvik
Sünniaeg	11. aprill 1942; Tallinn
Surmaaeg	25. juuli 2018 (76-aastaselt)

See artikkel räägib teleajakirjanikust; andragoogi kohta vaata artiklit Mati Talvik (andragoog).

Mati Talvik (11. aprill 1942 Tallinn – 25. juuli 2018 Tallinn) oli eesti teleajakirjanik ja dokumentalist.

Elukäik

Mati Talvik alustas 1949. aastal õppimist Tartu 6. keskkooli 1. klassis. 1952. aastal kolis perekond tagasi Tallinnasse.^[1] Talvik lõpetas Tallinna 20. Keskkooli (12. lend) 1960. aastal. Ta harrastas koolipõlves kergejõustikku ning hüpates 1960. aastal kaugust 6.97, tuli sellel alal Eesti noortemeistriks (hooaja edetabelis 12. koht). Võistles edukalt ka tõkkejooksus ning kolmikhüppes.^[1]

Talvik asus 1960. aastal õppima Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas, kuid sai aru, et eriala pole talle sobiv.^[2] Samal ajal asus osalema Eesti Raadios Noorte Reporterite Klubi töös. Tema juhendajaks sai legendaarne spordireporter Gunnar Hololei, kes usaldas talle esimese reportaaži tegemise juba 1961. aasta märtsis.^[2]

Aastatel 1962–1964 õppis Talvik Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ajakirjandust. Peale sõjaväeteenistust jätkas ta aastatel 1967–1970 õpinguid kaugõppes. Juhan Peegli toetusel hakkas ta ülikoolipäevil tegema kaastööd Eesti Televisiooni Tartu stuudiole.^[2] 1981. aastal lõpetas Talvik Leningradi Kõrgema Parteikooli.^[3]

Ta alustas alates 1968. aasta jaanuaris tööd Eesti Televisioonis, olles algul Noortestuudio koosseisuline korrespondent-stažöör. Oktoobris 1968 viidi Talvik üle "Aktuaalse kaamera" peatoimetuse informatsiooniosakonna korrespondent-stažööri ametikohale. Esimene saade, kus Talvik tegutses saatejuhina oli "Kanal 13" (1968–1969). 1. juulist 1971 viidi Talvik üle ETV kunstisaadete toimetaja ametikohale. Talvik on olnud pikima staažiga (tele)ajakirjanik Eestis.^[1]

Töö televisioonis

Mati Talvik on koostanud ja juhtinud menukaid telesaateid ja -sarju, sealhulgas: "Peegelprogramm" (1969), "Käokava" (1971–72), "Palav puder", "Laupäevaõhtu", "Aeg luubis", "Päevast päeva". "Ainult üks miljon" (1979–80), "Terav pilk" (1981–82), "Vaatevinkel" (1985), "Eestlased Kanadas" (1991), "Ameerika eestlased" (1992–93), "Talviku tund" (1995), "Oli kord Eesti NSV" (1998–99), "Agenda" (2000). Hiljem juhtis saatesarju "Ainult kümme aastat", "Aja proov", "Üks silmapilk".^[3]

Talvik juhtis suurte ühiskondlike muutuste perioodil paljusid diskussiooni- ja valimissaateid otse-eetris, portreteeris oma kaasaegseid. 2007. aastal alustas ta Eesti riigi ajaloost kaalukate saadete tegamist, valmis sari "Eesti aja lood“, mis hõlmas 92 saadet Eesti esimesest iseseisvusajast ja selle lõpust. Aastatel 2010–2018 oli eetris 166–osaline sari "Ajavaod", mis käsitles huvitavaid ja põnevaid seiku Eesti ajaloost. Sarja kuuluvad ka kolm portreede tsüklit: "Riigi mehed", "Ärimehed" ja viimaseks jäänud "Teaduse mehed".^[4]

Tunnustus

1980 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu Jaan Anveldi preemia
1982 – Eesti NSV teeneline ajakirjanik
1985 – Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia
2006 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[5]
2008 – Eesti Ringhäälingute Liidu auhind Kuldmikrofon
2008 – Eesti Ajakirjanike Liidu auliige
2009 – Kaitseliidu eriteenete medal
2018 - välisministeeriumi kultuuripreemia telesaate "Ajavaod" eest.

Prototüübina

Talvik oli üks neist, keda portreteeriti Eesti Televisioonis Urmas Vadi stsenaariumi põhjal 2005. aastal valminud telefilmis "Kohtumine tundmatuga".^[6]

Isiklikku

Tema isa oli jurist Edgar Talvik (1911–1992)^[3] ning onu oli laulja Kalmer Tennosaar. Tema õde on arhitekt Tiina Linna, kelle abikaasa oli Ivo Linna vend Taivo Linna. Nende onu oli Juhan Peegel.^[1]

Tema abikaasa Alice Talvik oli samuti kauaaegne Eesti Televisiooni töötaja, nad abiellusid 1970.^[1] Tema pojad on eesti filmiprodutsent, stsenarist ja poliitik Artur Talvik ning Andres Talvik ning tütred Annika Marmora (sündinud Talvik) ja Astra Arvill (sündinud Talvik).^[7]

Mati Talvik suri Tallinnas, leinatalitus peeti 31. juulil 2018 Eesti Televisiooni neljandas stuudios. Talvik maeti Metsakalmistule, Jaak Joala naabrusse.^[8]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Ene Pajula. Mati Talvik kaks aastat tagasi: mul on igav CV – ainult üks töökoht ja üks abielu Eesti Naine Delfi, 11. aprill 2018
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Mati Talvik. eal.ee
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Mati Talvik. Eesti Entsüklopeedia.
↑ Mati Talvik. telekraat.ee
↑ http://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73115^{[alaline kõdulink]}
↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 441
↑ Kümnekordne vanaisa Mati Talvik jätab lapsevahtimise meelsasti abikaasa Alice’i hoolde. ohtuleht.ee, 26. jaanuar 2015
↑ Mati Talvik saadeti telemajast viimsele teele. err.ee, 31. juuli 2018

Kirjandus

Mati Talviku elu õppetunnid – Kroonika, 28. märts 2008
Mati Talvik: ETV palgalehel olen olnud aastast 1968 – Maaleht, 16. veebruar 2006
Urmas Vahe. Mati Talvik: "Ma ei ole ju see mees, kelle kallal haukuda." – Õhtuleht, 30. detsember 2008
Ilmar Palli. Kuidas Talvikust sai Talvik Maaleht, 8. jaanuar 2009
Riho Laurisaar. Kuldmikrofon Mati Talvik unistab spordireportaažist EPL, 10. jaanuar 2009

Välislingid

Talvik, Eesti Televisioonist. videoarhiiv, jupiter.err.ee, 2017
Vahur Kersna Mati Talvikust: täna tõmbame alla joone tervele ajastule. err.ee, 31. juuli 2018
Kanal 13. Andres Oja. arhiiv, vikerraadio.err.ee, 9. detsember 2018
Haud Tallinna Metsakalmistul

[tele-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 Ene Pajula. Mati Talvik kaks aastat tagasi: mul on igav CV – ainult üks töökoht ja üks abielu Eesti Naine Delfi, 11. aprill 2018

[mati-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Mati Talvik. eal.ee

[talvik-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Mati Talvik. Eesti Entsüklopeedia.

[4] Mati Talvik. telekraat.ee

[5] ttp://vp2001-2006.vpk.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=73115^{[alaline kõdulink]}

[6] "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 441

[7] Kümnekordne vanaisa Mati Talvik jätab lapsevahtimise meelsasti abikaasa Alice’i hoolde. ohtuleht.ee, 26. jaanuar 2015

[8] Mati Talvik saadeti telemajast viimsele teele. err.ee, 31. juuli 2018

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]