Ripsmed

See artikkel räägib silmaripsmetest; organellide kohta vaata artiklit Ripsmed (organellid)

Ripsmed (cilia) on karvad, mis kinnituvad silmalaugude servadele.

Ripsmetel on mitu ülesannet: need kaitsevad silma väikeste võõrkehade (sh tolmu, liiva, higi, vihma) ja ereda valguse eest, vähendavad silma jõudvat õhuvoolu ja seeläbi aitavad säilitada silma pisarakile optimaalset niiskusetaset ning tajuvad silmale liiga lähedale liikuvaid objekte, aidates käivitada õigeaegselt silma kaitsva sulgemisrefleksi.

Inimesel

Inimlootel arenevad ripsmed 22. ja 26. rasedusnädala vahel.

Ülemise silmalau külge kinnitub umbes 120–250 ripsmekarva (ülemised ripsmed) pikkusega 8–12 millimeetrit. Alumisel silmalau küljes kasvab umbes 50–150 ripsmekarva pikkusega 6–8 millimeetrit. Ripsmekarva optimaalseks pikkuseks peetakse ligikaudu 1/3 silma laiusest. Ripsmete loomuliku juurdekasvu ja väljalangemise käigus langeb iga päev kummagi silma ümbrusest välja 2–3 ripsmekarva, ühe ripsmekarva eluiga on 2–4 kuud. Ripsmete liigne väljalangemine võib tuleneda nii mehaanilistest vigastustest (nt silmade hõõrumisest) kui ka mineraali- või vitamiinipuudusest.

Ripsmete värvus võib erineda juuste värvusest, kuid tavaliselt on tumedate juustega inimese ripsmed tumedamad ja heledate juustega inimesel veidi heledamad.

Paljudes kultuurides peetakse pikki ripsmeid ilusaks. Seepärast kasutatakse ripsmete pikendamiseks ripsmepikendusi või võltsripsmeid. Ripsmeid muudetakse silmapaistvamaks ka ripsmetušiga või nende kuju ripsmekoolutaja abil kaarjamaks muutes. Kosmeetilise ripsmehooldusega tegelevad ripsmetehnikud.

Välislingid

"Pikad ripsmed ajavad meile puru silma", Postimees/60+, 5. märts 2015