Rohetiib-aara

Rohetiib-aara
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Papagoilised Psittaciformes;
Sugukond	Papagoilased Psittacidae;
Perekond	Aara Ara;
Liik	Rohetiib-aara;
Binaarne nimetus
	Ara chloropterus; Gray, 1859
	;

Rohetiib-aara (Ara chloropterus) on linnuliik aara perekonnast papagoilaste sugukonnast papagoiliste seltsist.

Rohetiib-aara on 73–95 cm pikk. Tiiva pikkus on 380–421 mm, saba on 440–531 mm. Sulestik punane, tiibadel sinised ja rohelised suled. Osa näost valge ja sulgedeta. Noka ülemine pool valge, alumine must. Jalad mustad. Silmad on helekollased, noorlindudel pruunid. Sarnaneb välimuselt puna-aaraga.^[2] Kaalub 1050–1708 g.^[3]

Elavad Panamas, Colombias, Venezuelas, Guyanas, Surinames, Prantsuse Guajaanas, Brasiilias, Paraguays, Ecuadoris, Peruus ja Boliivias.^[3]

Elavad metsades ja savannides, väldivad soiseid alasid. Nähtud kuni 1400 m kõrgusel merepinnast.^[2]

Toituvad puuviljadest ja seemnetest.^[2]

Rohetiib-aarad söövad savi, sest see sisaldab palju naatriumi ja sest see aitab neil neutraliseerida seemnetes leiduvaid mürgiseid aineid. Savi seob mürgiseid alkaloide, mis seejärel läbivad linnu seedekulgla ilma vereringesse imendumata. Lisaks moodustab savi linnu sooltes kihi, mis kaitseb tanniinide ja teiste mürkide eest.^[4]

Elavad paaridena või väikestes parvedes.^[2]

Pesitsevad puuõõnsustes ja kaljulõhedes. Kurnas 2-3 muna.^[2] Haudeperiood 28 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 90 päeva vanuselt.^[5]

Rohetiib-aarad võivad elada kuni 63-aastaseks.^[6]

Viited

↑ BirdLife International (2020). Ara chloropterus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Juniper, Tony; Parr, Mike (2010). Parrots: A Guide to Parrots of the World (inglise). Yale University Press. Lk 420-421. ISBN 978-0-7136-6933-6.
↑ ^3,0 ^3,1 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1997). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 4. Barcelona: Lynx edicions. Lk 422. ISBN 978-84-87334-22-1.
↑ Brightsmith, Donald (2003). "The real dirt on parrot clay licks" (PDF). Bird Talk Magazine.
↑ Alderton, David (2011). The Ultimate Encyclopedia of Caged and Aviary Birds: Practical Family Reference Guide to Keeping Pet Birds, with Expert Advice on Buying, Understanding, Breeding and Exhibiting Birds (inglise). Anness Publishing. Lk 235. ISBN 9781780190488.
↑ Young, A. M.; Hobson, E. A.; Lackey, L. Bingaman; Wright, T. F. (2012). "Survival on the ark: life-history trends in captive parrots". Animal Conservation (inglise). 15 (1): 28–43. DOI:10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x. ISSN 1469-1795. PMC 3289156. PMID 22389582.

[1] BirdLife International (2020). Ara chloropterus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 Juniper, Tony; Parr, Mike (2010). Parrots: A Guide to Parrots of the World (inglise). Yale University Press. Lk 420-421. ISBN 978-0-7136-6933-6.

[:1-3] 3,0 ^3,1 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1997). Handbook of the birds of the world (inglise). Kd 4. Barcelona: Lynx edicions. Lk 422. ISBN 978-84-87334-22-1.

[4] Brightsmith, Donald (2003). "The real dirt on parrot clay licks" (PDF). Bird Talk Magazine.

[5] Alderton, David (2011). The Ultimate Encyclopedia of Caged and Aviary Birds: Practical Family Reference Guide to Keeping Pet Birds, with Expert Advice on Buying, Understanding, Breeding and Exhibiting Birds (inglise). Anness Publishing. Lk 235. ISBN 9781780190488.

[6] Young, A. M.; Hobson, E. A.; Lackey, L. Bingaman; Wright, T. F. (2012). "Survival on the ark: life-history trends in captive parrots". Animal Conservation (inglise). 15 (1): 28–43. DOI:10.1111/j.1469-1795.2011.00477.x. ISSN 1469-1795. PMC 3289156. PMID 22389582.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]