Runbjarn

Runbjarn
	Runbjarn Noblessneri sadamas 2021
Tüüp	jahta
Omanik	Laevaselts Runbjarn
Lipuriik	Eesti
Kodusadam	Haapsalu
Ajalugu
Ehitaja	Vikan
Teenistusse võetud	2008
Tehnilised andmed
Pikkus	14,2 m
Laius	5 m
Süvis	1,2 m
Peamasin	68 kW
Käiturid	1 sõukruvi
Kiirus	8 sõlme
Maste	1
Taglase tüüp	kutter
Laevapere	2-5 in
Reisijakohti	12
Kajutikohti	12

Runbjarn (tõlkes 'Ruhnu karu'; laeva on nimetatud ka Ruhnu Karuks) on Eestis ehitatud rannarootslaste ühemastiline puidust purjelaeva jahta koopia.

Kirjeldus

Põhiandmed:

Pikkus: 14,2 m
Pikkus kliiverpoomiga: 17,4 m
Laius: 4,5 m
Süvis: 1,2 m
Kogumahutavus 15 registertonni
Purjesid: 3
Abimootor: 68 kW
Kiirus: 8 sõlme

Runbjarn on ehitatud Eestis enne Nõukogude aega Ruhnu hülgeküttide ja kaubavedajate jahtade eeskujul. Jahtasid ehitati toona kokku kaheksa. Ehitusmaterjal on puit. Kere on klinkerplangutusega. Jõuseadmeks on Sisu Diesel 420 võimsusega 68 kW.

Taglastuselt on Runbjarn kutter, kuid rannarootsi traditsiooni järgi kutsutakse jahta'ks. Laeval on suur kahvelpuri, kliiver ja taaksel. Purjepind on kokku 113 m²

Laev võib sõltuvalt päästevarustusest pardale võtta kuni 24 inimest. Üldjuhul võetakse peale kuni 12 reisijat. Koikohti on 12.

Ajalugu

Runbjarn ehitati Haapsalus puulaevaseltsi Vikan töökojas 2007–2008. Haapsalu on ka kodusadamaks. Joonised tegi ehitusmeister Jorma Fribergi kogutud materjali alusel Enn Metsar.

2009. aastal tõi Runbjarn Laulu- ja Tantsupeo tule Pärnust Tallinna.

Runbjarn on sõitnud läbi peaaegu kogu Läänemere, sealhulgas külastanud Peterburi, ning sõitnud ka Valgel merel. Ta on purjetanud Loch Nessi, Laadoga ja Äänisjärvel.

2018. aastal, kui laev oli saanud uue allalastava masti, käidi laevaga Berliinis. Seejärel toimus ka laeva kere kapitaalremont. Laev asus alaliselt Tallinna.

2022. aasta juunis alustati pikka sõitu läbi Euroopa Musta mere poole. Algselt oli plaanis külastada ka Ukrainat, kuid see jäi seoses sõjaga ära. Tagasi Eestisse jõuti 2024 septembris.

Vaata ka

Hoppet
Jaala

Välislingid