Stockholm

See artikkel räägib vallast, suurema statistilise üksuse kohta vaata artiklit Stockholm (tiheasustusega paikkond)

---

Stockholmi vald
[ st'okholmi vald ]
rootsi Stockholms kommun
Vapp
Pindala: 207 km² (2024)
Elanikke: 995 821 (31.03.2025)
Koordinaadid: 59° 20′ N, 18° 3′ E

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun), poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis.

Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla.

Ajalugu

1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. Keskajal oli Stockholm osa Läänemerd majanduslikult valitseva Hansa Liidu kaubandusvõrgustikus, olemata selle liige. Linnas elas palju sakslasi (jõukad kaupmehed ja käsitöölised). Pikapeale anti välja Rootsi linnaseadus, mille järgi võisid ainult pooled raehärradest olla sakslased. Kuni Rootsi kuninga (1523–1560) Gustav Erikssoni ehk Gustav Vasa poolt Rootsi iseseisvuse kehtestamiseni, domineeris Skandinaavias Taani ja Kalmari unioon. 1500. aastal oli Stockholmis umbes 6000 elanikku, linn oli umbes Tallinna või Tartu suurune, aga Riiast palju väiksem. Kuningas Gustav Vaasa ja tema pojapoeg, kuningas (1611–1632) Gustav II Adolfehitasid välja Rootsi riigi administratsiooni, Stockholm muutus tõeliseks riigi pealinnaks ja valitsemise keskuseks. Stockholm kasvas eriti hoogsalt 17. sajandil, Rootsi suurvõimu ajastul, mil Läänemeri oli riigi sisemereks. Linna areng jätkus 18. sajandil ja sai uut hoogu 19. sajandi teisel poolel, kui Rootsi kasvas rikkaks riigiks ja Stockholm selle pealinnana arenes suurlinnaks (1900. aastal oli linnas 300000 elanikku). Stockholm kujunes jõuka riigi majanduslikuks keskuseks ja peamiseks välja- ning sisseveo sadamaks. Teisest maailmasõjast jäi Stockholm ja Rootsi puutumata.

1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi viie ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed.

Stockholmis asub mitu suurt õppe- ja teadusasutust (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suuremaid sadama- ja tööstuslinnu.

Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks.

Stockholmi kliimadiagramm

Ametlik nimi

1971. aasta haldusreformiga sai Stockholmi linnast Stockholmi vald. Stockholmile tehti erireeglid, mille järgi vast valitud Stockholmi vallavolikogu volitused algasid juba 1. oktoobril 1970 (teistel vallavolikogudel 1. jaanuaril 1971).

1980. aastatel otsustas Stockholmi vallavolikogu kasutada ametliku nime "Stockholmi vald" asemel nime "Stockholmi linn" juhtudel, kui "puudub omavalitsusõiguslik tähtsus". Teatud kontekstides, näiteks juriidilistes dokumentides, peab siiski kasutama ametlikku nime "Stockholmi vald".

Haldusjaotus

Stockholm koosneb kolmest peapiirkonnast (huvudområde): Innerstaden (Stockholmi südalinn), Västerort ja Söderort, mis omakorda koosnevad 14 linnaosapiirkonnast (stadsdelsområde):

Innerstaden (Stockholmi kesklinn)

• Kungsholmen
• Norrmalm
• Södermalm
• Östermalm

Söderort (Lõuna-Stockholm)

• Enskede-Årsta-Vantör
• Farsta
• Hägersten-Liljeholmen
• Skarpnäck
• Skärholmen
• Älvsjö

Västerort (Lääne-Stockholm)

• Bromma
• Hässelby-Vällingby
• Rinkeby-Kista
• Spånga-Tensta

Linnaosapiirkonnad jagunevad linnaosadeks.

Lennujaamad

Bromma linnaosas asub Stockholmi Bromma lennujaam.

Linna teenindavad veel

• Stockholmi Arlanda lennujaam Sigtuna vallas
• Stockholmi Skavsta lennujaam Södermanlandi läänis Nyköpingi lähedal
• Stockholmi Västeråsi lennujaam

Linnasisene ühistransport

Stockholmi ühistransport on integreeritud Stockholmi lääni ühistransporti, mida korraldab AB Storstockholms Lokaltrafik.

Metroo

 Pikemalt artiklis Stockholmi metroo

Stockholmi metroo on Rootsi ainus metroo. Sajast kasutusel olevast jaamast 82 asuvad Stockholmi vallas ja ülejäänud 18 naaberomavalitsustes.

Stockholmi metroo on teede kogupikkuse poolest maailma metroode seas 13. kohal. Linna elanike arvu kohta on ta teede kogupikkuse poolest esikohal.

Metrool on 110 km rööpmepikkust ja sada jaama. Need jagunevad rohelise, punase ja sinise liini vahel.

Stockholmi metroo

Haridus

Stockholm on üliõpilaste arvu poolest Rootsi asulate seas esikohal.

Linnas töötavad järgmised kõrgkoolid ja ülikoolid:

• Handelshögskolan i Stockholm
• Konstfack
• Kuninglik Kunstikõrgkool (Kungliga Konsthögskolan)
• Kungliga Musikhögskolan i Stockholm *(KMH)
• Kuninglik Tehnikakõrgkool (Kungliga Tekniska högskolan, KTH)
• Lärarhögskolan i Stockholm (LHS)
• Stockholmi Ülikool (Stockholms universitet, SU)
• Teaterhögskolan i Stockholm
• Dramatiska Institutet (DI)

Stockholmi vanalinnas tegutseb Stockholmi eesti kool.

Sport

Stockholmis on arvukalt spordiklubisid, sealhulgas AIK, Djurgårdens IF ja Hammarby IF ning suuri spordirajatisi, sealhulgas Stockholmi staadion, Globen ja Friends Arena (Solnas).

Stockholmis peetakse prestiižikaid võistlusi, sealhulgas Stockholmi maraton ja DN-gala.

Stockholmis peeti 1912. aasta suveolümpiamängud.

Vaatamisväärsused

Muuseumid

• Skansen, üks maailma vanimaid vabaõhumuuseume
• Moderna Museet (moodsa kunsti muuseum)
• Vasa muuseum (Vasamuseet), Djurgårdeni saarel asuv muuseum, kus tutvustatakse 17. sajandi meremeeste elu. Muuseumis eksponeeritakse 1628. aastal põhja läinud Rootsi lipulaeva Vasa, mis tõsteti 1961. aastal merepõhjast.
• Rootsi ajaloomuuseum
• Rootsi Etnograafiamuuseum
• Rootsi loodusmuuseum
• Põhjamaade muuseum, kultuuriloo muuseum
• ABBA muuseum

Mitmed muuseumid asuvad Djurgårdeni saarel.

Vaata ka

• Hötorget
• Rinkeby
• Stockholmi kuningaloss
• Kristineberg
• Skogskyrkogården
• Stockholmi börs
• Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"
• Kuninglik Tehnikainstituut
• Riddarholmeni kirik
• Vabaduse allikas
• Maria narkohaigla

Välislingid

 Stockholm – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

 Stockholm – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis