Tehran

Tehran
تهران‎
(Tehrān)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Iran
Eläjiden lugu (2021)	9,039,000 ristitud
Pind	615 km²
Pämez'	Alireza Zakani (sügüz'ku 2021—)
Telefonkod	+98−21
Aigvö	tal'vel UTC+3:30, kezal UTC+4:30

Lidnan kart (2023)

Tehran vai Tegeran (pers.: تهران‎ [tʰehˈɾɒ:n], pagin. [tʰehˈɾu:n]), om Iranan pälidn. Se om Iranan da Päivlaskmaižen Azijan kaikiš suremb lidn, Tehranan agjan (ostanan) administrativine keskuz da päpala.

Istorii

Tehran om Iranan pälidn vspäi 1786.

Vozil 1941−1944 NSTÜ:n sodaväged okkupiruihe Tehranad. Vl 1943 gitleranvastaižen koalicijan valdkundoiden pämehiden konferencii (NSTÜ, Sur' Britanii, AÜV) mäni lidnas.

Geografijan andmused

Tehranan agjan sijaduz valdkundas vn 2013 kartal

Tehran sijadase Iranan pohjoižpalas, agjan keskuses, El'burs-mägisel'gan Točal-mägen suvipautkel, 1200..2000 m korktusil valdmeren pindan päl.

Matkad Kaspijan merelesai om 90 km pohjoižhe. Lähižed sured kaimdajad lidnad oma Keredž päivlaskmas (om ühtenzoittud metropolitenal pälidnanke), Rei (enzne Iranan pälidn) suves.

Klimat om Keskmeren kuiv, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +18,3 C°, kezakun-sügüz'kun +26,3..+31,4 C°, tal'vkun-uhokun +4,7..+7,0 C°. Ekstremumad oma −15 C° (viluku) i +43 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,4 C° (uhoku). Paneb sadegid 239 mm vodes, enamba kül'mkus-sulakus (31..42 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (seičeme millimetrad pordos). Paneb lunt 45 sm tal'ves keskmäras. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 25..31 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 50..58 % kül'mkus-uhokus, 36..43 % keväz'kus, sulakus i redukus.

Tobmuz

Lidnan nomeruidud ümbrikod vl 2007

Tehran jagase kaks'kümneks kahteks nomeruidud ümbrikoks. Sen ližaks, Tehranas om 112 lidnanlaptad sel'ktatomidenke röunoidenke.

Islamine lidnannevondkund (pers.: شورای اسلامی شهر تهران Šuroje Eslomije šahre Tehron) sädab lidnan ičeohjandust. Se kogoneb 15 ezitajaspäi, kaik rahvaz valičeb heid nelläks vodeks. Nened ezitajad änestadas lidnan pämest.

Edeline lidnan pämez' (mer) om Piruz Hanači (kül'mku 2018 — eloku 2021). Mohammed Bager Galibaf radoi lidnan pämehen hätken aigan (2005−2017).

Eläjad

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 8 293 140 ristitud. Lidnaglomeracijan ristitišt om läz 15,8 mln eläjid 2235 nellikkilometrad pindal (2018), vl 2012 oli 13 mln eläjid.

Religijan mödhe lidnalaižiden 96 % oma islamanuskojad-šijitad, bahai-uskon polenpidajad ottas 2,8 %, toižed oma hristanuskojad päpaloin (enamba Armenijan apostoloiden jumalankodikund). Om judaizman, sikhoiden, induizman, buddizman i zoroastrizman uskojiden kundoid.

Ižanduz

Ende Tehran oli fermeroiden sureks küläks faktižikš. Kivivoin varoiden löudmine i sal'hen zavodind toižeti lidnad. Nügüd'aigan severz'-se tuhoid tegimišton edheotandoid ratas Sures Tehranas, se om valdkundan päižeks industrialižeks keskuseks. Tegimišton tobj pala om keskitadud päivlaskmaižes zonas tenno Keredžannoks.

Nened ižandusen sarakod šingotasoiš: erazvuitte mašinansauvomine i metallan ümbriradmine (12 avtoiden i aviacijan ühthekeradamižen tegint, kohenduztegimed), elektrotehnine (radioladimišt, televizorad, pezendmašinad, vilugoitimed), himine, kivivoin ümbriradmine, metallurgii, sauvondmaterialiden pästand, stöklan i porcellanan tegimišt, tekstiline, sömtegimišt (sidä kesken järed tabakfabrik), nahktegesiden i kengiden edheotandad. Kulutadud Iranas tekstiližen i elektronižen produkcijan enamba pol't om pästtud pälidnan tegimil. Käzitöiden kompanijad oma kaičenus mugažo.

Transport

Tehran om sureks avtote- da raudtesol'meks. Avtobusad, trolleibusad, kiruhavtobusad, metro, taksi i velosipedad oma kundaližeks transportaks lidnas. Vspäi 2001 metropoliten radab (vspäi 2019 om seičeme jonod 125 stancijanke, 230 km raudted). Eriline taksin agentuz radab naižiden täht.

Lidnas om kaks' lendimportad. Ühtenz' — vanh rahvahidenkeskeine Mehrabad-lendimport (THR / OIII, 17,4 mln passažiroid vl 2017) lidnan päivlaskmpoles, se radab südäimižiden reisiden da il'mvägiden täht. Kahtenz' om uz' nügüd'aigaine rahvahidenkeskeine civiline lendimport Homeini-imaman nimed (IKA / OIIE, 6,2 mln passažiroid vl 2022), sijadase koumekümnes kilometras suvhe Tehranaspäi.

Sebruzlidnad

Tehranal om nell'toštkümne sebruzlidnad:

• Korejan Tazovaldkund Seul, Suvikorei (1963)
• AÜV Los Andželes, Kalifornii, AÜV (1972)
• Sur' Britanii London, Sur' Britanii (1993)
• Kuba Havan, Kuba (2001)
• Pretorii, Suviafrikan Tazovaldkund (2002)
• Venäma Moskv, Venäma (2004)
• Venesuel Karakas, Venesuel (2005)
• Turkanma Stambul, Turkanma (2006)
• Vaugedvenäma Minsk, Vaugedvenäma (2006)
• Kitai Pekin, Kitai (2006)
• Brazilii Brazilia, Brazilii (2006)
• Tadžikistan Dušanbe, Tadžikistan (2006)
• Dubai, Araban Ühtenzoittud Emiratad (2012)
• Turkanma Ankar, Turkanma (2013)

Irdkosketused

• Tehranan municipalitetan oficialine sait (tehran.ir). (pers.) (angl.)